Meeskond 2019

projektijuht@talveakadeemia.ee
+372 519 461 03

Eelmisel aastal tegelenud TalveAkadeemias konkursi korraldusega ning üle eelmisel aastal tavainimesena üritustest osavõtjana, on tal hea meel nüüd kõike seda projektijuhina organiseerida ning meeskonna liikmeid motiveerida. Ragne on pärit Lääne-Eesti väikesest külast nimega Kunila. Lõpetanud põhikooli Lihulas ning gümnaasiumi humanitaar suunal Pärnus, on ta hetkel end harimas maastikuarhitektuuri vallas Tartus. Vaba aega sisustab ta fotograafia ning filmikunsti nautimisega.

konkurss@talveakadeemia.ee

Me peame harima oma aeda. Candide Voltaire’i teoses “Candide ehk optimism”

Teele Sikka on TalveAkadeemia veteran, kes seni tegeles peamiselt logistika osakonna koordineerimisega. Osakondade liitmine ei vähendanud meeskonnavaimu ja võttis vedada ka ürituste korraldusmeeskonna vastutusrikast rolli. Logistiku amet veel meelel ning silm on endiselt terav, ei astu TalveAkadeemia metsa poole vaid mets TalveAkadeemia sammus. Teele on läbinisti tartlane ja metsamajandamisega ka koolipõlves kokku puutunud. Õppinud nii metsa majandama kui peitlit käsitlema ning ise ka mõne lusika puidust välja voolinud.

Keidi Paldis on pärit Pärnust, kuid ülikooliõpingud on toonud ta Tartusse siinset linna ja selle võimalusi avastama. Keidi on TalveAkadeemias esimest aastat ning sattus siia tänu infokirjas nähtud kuulutusele, täpselt teadmata millega tegu, otsustas ta sellegi poolest võimalusest kinni haarata ning ei kahetse. TalveAkadeemias pööratakse tähelepanu teemadele, mille üle võiks vahel mõtiskleda meist igaüks. Keidi jaoks on oluline selles organisatsioonis kaasa löömine, kuna see tõstab ta teadlikkust ja avardab silmaringi teemadel, millele ta enne isegi ei osanud mõelda. Lisaks on TalveAkadeemias koos optimistlikud ja aktiivsed inimesed, kelle teadmistest ja kogemustest on palju õppida. Keidi tegeleb ka rahvatantsuga ning vabu hetki sisustab võrkpalli mängimise ja looduses jalutamisega.

Aiki Laaneots on põline tartlane ning õpib Tartu Ülikoolis majandust, olles keskendunud oma õpingutes turundusele. Turundus on teda juba pikemat aega paelunud ning sellega on peale õpingute kokku puutunud ka TÜ Turunudsklubi raames. Selle kaudu kuulis ta ka võimalusest tegeleda TalveAkadeemia turunudsega, mis on heaks võimaluseks oma oskused proovile panna. Oma vaba aega sisustab ta luugemisega ning suusatamise ja matkamisega.

Liisi Tamm on pärit Tartust ning õpib siin ka maastikuarhitektuuri. Oma õppeaastate jooksul on ta kokku puutunud mitmete kujundusprogrammidega. TalveAkadeemiast kuulis ta eelmise aasta konkursijuhilt. Siin kujunduse tegemine on tema arvates hea võimalus arendada just programmide kasutamise oskusi. Liisi jaoks on väga oluline keskkonnasõbralik tarbimine ning peab seda alati meeles mistahes otsust tehes. Vabal ajal tegeleb ta ka joonistamise ja rahvatantsuga.

TalveAkadeemia meeskond on üks lennukate ideede kompott. Küll aga mõjub isegi suurelt unistajate tervisele värskendavalt regulaarne pilvedest alla laskumine ning maapinnal tasakaaluharjutuste tegemine. Nõukogu liikmete eesmärk on hoida meeskonnakaaslasi reaalsuse juures. Teatud mõttes on nad justkui meie lapsevanemad, eriti üks, keda võib pidada kogu meeskonna emafiguuriks. Helen Jors on pärit Märjamaalt, aga Tartu vaim on viimase aastakümnega tema sisse pugenud ja enam lahti ei lase. TalveAkadeemiaga on ta seotud olnud nii mitmeid aastaid, et enam ise ei mäleta ja ega teisedki, kes hiljem tulnud, seda täpselt tea. Helen on alati olemas olnud. Ilmselt nii jääb ka – head nõu on alati vaja. Vabal ajal naudib ta elu ja inimesi enda ümber ning kulgeb aastaaegades, et märgata loodust.

Johanna-Maria kuulis esimest korda TalveAkadeemiast olles ise KÜSi (keskkonnakaitse üliõpilaste selts) liige. TalveAkadeemiaga liitus ta kolm aastat tagasi, kui tundus õige aeg mugavustsoonist välja astuda, korraldades kõigepealt üritusi ning aasta pärast kogu projekti. Sel aastal, nõukogu ridades olles, on Johanna oma nõu ja kogemustega meeskonnale abiks. Johanna-Maria on pigem tubane inimene, kes vaatab palju filme ja sarju, loeb ning kui vähegi aega ja viitsimist on õpib kitarri mängimist. Pärit on ta kevadpealinnast Türilt, lõpetanud Türi Põhikool, Türi Ühisgümnaasium loodus-reaal suunal ning EMÜ Keskkonnakaitse bakalauruse astme.

On inimesi, kelle jaoks TalveAkadeemia on uus ja esmakordne elamus. On inimesi, kellele see on väljakutse ja katsumus. On ka neid, kelle jaoks see on võimalus end välja elada. Mõned aga, nagu täna luubi all olev isik, peavad TalveAkadeemiat lausa elustiiliks. Pille Salu on lõpetanud Tartu Raatuse Gümnaasiumi ning edasi õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis tehnilise füüsika erialal. Aastal 2013 osales Pille TalveAkadeemia konkursil. Tollase korraldusmeeskonna vabatahtlike energia ja tahtejõud jätsid aga nii sügava mulje, et juba järgmisel aastal otsustas ta sukelduda konkursi teispoolsusse (loe: hakkas ise korraldama). Nüüd figureerib juba nõukogu koosolekutel ja ei mõtle mitte ainult käesoleva aasta korraldamisele, vaid ka järgmise aasta, ülejärgmise, üle-ülejärgmise, üle-üle-üle… ja nii edasi. Vabal ajal, kui ilm vähegi lubab, kasutab Pille võimalust jalgrattaga Eestimaad avastada. Kehvema ilmaga üritab ta kala püüda ja kui väljas juba külmaks on läinud sisustab oma aega arvutimängudega.

TalveAkadeemia lõpptoodanguks ei ole mitte ainult enesekindlamad ja oskuslikumad tudengid. Igal aastal jääb meie teadu maha ka teadusartiklite kogumik ja videomaterjal ettekannetest-diskussioonidest. Viimase valmistamine nõuab aga teadmisi audio- ja videotehnikast ja kogemusi selle rakendamises. Pole kahtlustki, et TalveAkadeemia nõukogu on paindlik ja mitmekesine organ, sest üks selle kollektiivi liikmeid on lisaks kõigele muule ka osav filmimees. Aivar Hannolainen on põline tallinlane, kes on õppinud ärikorraldamist. TalveAkadeemia meeskonnas on ta olnud algusest peale, korraldanud viis aastat ja seejärel andnud järgnevatele põlvkondadele nõu. Vabal ajal meeldib Aivarile vaadata vaatamata filme ja täiustada oma muusikakogu. Ta on TalTechi Autospordiklubi, TalTechi Rattamatkaklubi ja TalTechi Filmiklubi liige – need on kohad, kuhu saab oma viimasegi vaba ajaraasu kuluda, mistõttu pole Aivar kunagi pidanud käed rüpes istuma.