Ajajoon

2017

TudengiTeaduse nädal

20-24.03.2017

11.03.2016

III TudengiTeaduse päev

11. märtsil leidis AHHAA Teaduskeskuses aset juba neljas TudengiTeaduse päev, kus selgusid TalveAkadeemia poolt korraldatud teaduslike lühiartiklite konkursi parimad tööd.

Eelnevalt toimusid osalejatele koolitused nii artikli kirjutamises, posterettekande koostamises ja laval esinemise kohta. Oma töid ette kandes saavad tudengid inspireerida kaastudengeid mitte ainult oma teadustööga jätkama, vaid ka tulemusi laiema avalikkusega jagama. Ülikoolides tehakse igapäevaselt  põnevaid teadusavastusi ning TudengiTeaduse päev pakub hea võimaluse vähemalt mõnega neist lähemalt tutvuda.

Teaduslike lühiartiklite konkursile esitati töid kahes vanuseastmes – I kategooria moodustasid bakalaureuseõppe üliõpilased ja magistrandid ning II kategooriasse kuulusid magistrantuuri lõpatanud ja doktorandid. Artikleid hindasid retsensendid ja lisaks oli TudengiTeaduse päeval žürii, kelle ülesandeks oli leida parimad esinejad. Žürii oli nelja-liikmeline ja sinna kuulusid: Margit Meiesaar (Eesti Teadusagentuur), Jaak Truu (Tartu Ülikool), Katre Tatrik (Novaator) ja Tormi Kotkas (TalveAkadeemia 2015 konkursi publiku lemmik).
I kategoorias võitis Sven Anderson’i (TÜ) artikkel “Kultuuri uurimise logitsistlik meetod“.
II kategooria parima töö “Magnetvälja tekitatud THz kiirguse suunadikroism multiferroidis Sr2CoSi2O” kirjutas Johan Viirok (TTÜ). Teise koha väärilise artikli ning žürii poolt parimaks hinnatud ettekande tegi Kaisa Mihklepp (TÜ) teemal „Bioäratundmissüsteem Streptococcus uberis’e määramiseks“.

Kolmanda koha sai Jaanus Liigand’ i (TÜ) artikkel “Veefaasi pH efektid elektropihustusionisatsiooni efektiivsusele”.

Teise koha esinemise eest sai Hanna-Lii Kupri (TTÜ) “Koduahjus jäätmete põletamisest eralduvad saasteained”. Lisaks võitis ta “Publiku lemmiku” tiitli.

Tartu Ülikooli keemia doktorandi Piia Liigand’i ettekanne “Mitmelaenguliste ioonide ionisatsiooni mehhanismi ja efektiivsuse uurimine” hinnati kolmanda koha vääriliseks.

Lisaks astusid üles külalisesinejad Helga Kalm (Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus), Rene Toomse (Eesti Kaitsetööstuse Liit) ja Mait Metspalu (Eesti Biokeskus). Kõik kolm on erinevate valdkondade tipud, kes lahkasid inimkonna olemust ja jätkusuutlikkust tuleviku suhtes poliitilisest, sõjalisest ja ka geneetilisest aspektist. Ettekanded olid sügavasisulised ja kaasahaaravad ning avasid tavapärasest erinevad vaatenurki aktuaalsetele teemadele. Külastajatele, kes otsisid alternatiivi akadeemilistele teemadele, oli võimalus kaasa mõelda feng shui põhimõtete üle töötoas.
Teaduslike lühiartiklite konkursile on oodatud kõikide tudengite töid, mida on võimalik seostada jätkusuutliku arenguga. Igal aastal on esitatud erinevate loodusteaduste ja energeetika-alastele töödele lisaks abstraktsemaid uuringuid. Üheks selliseks näiteks on tänavusel konkursil edukalt osalenud Sven Andersoni artikkel, mis käsitleb meetodit, kuidas metakeele abil muuta kultuuri uurimine olemuslikult matemaatiliseks ja seeläbi ühtlustatumaks. Just uudsed mõtted ja lähenemised ning nendest tekkiv arutelu on TudengiTeaduse päeva põhiline väljund, mida korraldusmeeskond tegelikult taotleb.

TalveAkadeemia eesmärgiks on innustada tudengeid nägema maailma laiemalt, anda oskuseid akadeemiliseks kirjutamiseks, esinemiseks ja õpetada neid oma uurimusi lahti seletama sellisel tasemel, et isegi vanavanemad saaksid aru, miks sellistest töödest võiks maailmale kasu olla. Juba praegu on võimalik lühiartiklite konkursile enda töö saata ning kõigest sellest osa saada.

2015

Konverents "1001 digivarjundit"

TalveAkadeemia 13. konverents toimus Rehe Hotellis Tartumaal, mis kutsus kaasa mõtlema teema üle, kus oleme iga päev nii sees, et me ei saagi aru, millised on selle tegelikud mõjud. Kõik tundub toimivat nii loomulikult, aga mis on tegelikult digimaailma mõjud? Astusime korraks oma kastist välja ja vaatasime ekspertide abiga, kuidas toimub riigi (ja ka Sinu) küberkaitse. Mõtisklesime, kuidas on nutiseadmed muutnud meie omavahelist suhtlust.

Grupitöödes saime teada, kuidas valida endale õiget arvutit ja seda hooldada, mis asi on krüptoraha, kuidas panna internetis püsti oma äri jne.

Diskussioonis otsisime vastust küsimusele, milline on üks jätkusuutlik e-ühiskond ja kuidas olla osa sellest.

11.02.2015

II Tudengiteaduse päev

11. veebruaril 2015 toimus AHHAA Teaduskeskuses järjekorras teine TudengiTeaduse päev. Ürituse raames tutvustasid oma teadusartikleid Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengid. Tudengite säästva arenguga seotud ettekannete temaatika ulatus õpetamisest ja elektritarbimisest kuni rõõmsate rottide käitumise uurimiseni. Samuti jagati kätte TalveAkadeemia lühiartiklite konkursi võitjatele tipendiumid ning lisaks valiti parimad esinejad TudengiTeaduse päevalt. Võitjatega saate tutvust teha allpool.

Lühiartikli konkursil said stipendiumi:
I aste
I koht Kaija Vill
II koht Sven Anderson
III koht Kadi Maria Vooglaid

II astme kolm parimat konkursitööd:
I koht Kadi Padur
II koht Rasmus Armas
III koht Tarmo Koppel

Komisjoni poolt valiti viis parimat ettekannet:

Rasmus Armas
Kaija Vill
Kai Tiitsaar
Taavi Vanaveski
Kadi Padur

Publiku lemmikuks valiti Tormi Kotkas.

Külalisesinejatena olid kohal Margit Meiesaar Eesti Teadusagentuuri loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseerivast  programmistTeaMe, Maret Ahonen Ideelaborist ning uusi teadmisi pakkus külalisesineja Allan-Hermann Pool USAst, kes räägikis käitumise otsingutest ajus.

2014

Konverents “Reostan, järelikult olen olemas”

28. veebruar- 2. märts toimus Pühajärve SPAs TalveAkadeemia 12. konverents “Reostan, järelikult olen olemas”, mis uuris kuidas inimtegevus viib reostuse tekkeni, mis on selle tagajärjed ning loomulikult otsiti antud probleemile lahendusi.

Toimusid igaastased grupitööd, kus oli võimalik oma teadmisi täiendada näiteks ökoehituse, reostuse vähendamise, keskkonnamõjude hindamise, põlevkivi kaevandamise, säästliku energia või elektroonika valdkondades.

Diskussioonis arutati kuidas saavutada reostusvabam maailmamajandus. Kas selleks on vajalik seadusandlik surve, mõtteviisi muutus või hoopis innovaatilised lahendused?

Lähemalt TalveAkadeemial toimunud grupitöödest, esinejatest ning konverentsi temaatikast saad lugeda TalveAkadeemia 2014 ajakirjast

 

12.02.2014

I TudengiTeaduse Päev

12. veebruaril 2014 toimus Tartus AHHAA Teaduskeskuses kõigi aegade esimene TudengiTeaduse päev. Üritusel kanti ette TalveAkadeemia 2014 konkursi tööd ning ettekandeid käis vaatamas ligi 140 külastajat. Tudengite esinemist oli kutsutud hindama komisjon, kuhu kuulusid Eesti Maaülikooli doktorant Berit Tein, Teadusagentuuri esindaja Kaili Kaseorg, endine talveakadeemik Annika Karusion ning ESTCube’i esindaja Mihkel Pajusalu. Päeva lõpuks kuulutati välja 2014 aasta konkursi võitjad ning komisjoni valitud parimad ettekanded.

TalveAkadeemia 2014 konkursi I astme võitjad:

I koht: Kärt Kanger
II koht: Iiris Velling
III koht: Janika Raun

TalveAkadeemia 2014 konkursi II astme võitjad:

I koht: Rain Kesperi
II koht: Tarmo Koppel
III koht: Roland Mäe

Komisjoni valitud parimad ettekandjad:

Kärt Kanger
Janika Raun
Mart Kimmel
Kristiina Ehapalu
Tarmo Koppel
Kaido Siimon

Lisaks said ettekannete poolt hääletada ka külastajad ning publiku lemmikuks valiti Kärt Kanger.

2013

Konverents „Toit. Süsteem. Probleem?“

TalveAkadeemia 2013 konverents toimus Pärnu Tervis Spas ajavahemikus 01.-03.03.2013. Järjekorras üheteistkümnenda konverentsi pealkiri oli „Toit. Süsteem. Probleem?“ Luubi all oli eelkõige põllumajandus, toidu tootmine ja kättesaadavus maailmas.

Külalisesinejatena astusid lavale Siim Tiidemann, Anne Luik, Jaanus Välja, Morgaine Gaye, Sander Silm ja Piret Raudsepp.

Konkursitöödest kanti ette 9, sealhulgas Tarmo Kopli „Mobiilsete õpivahendite tekitatavad raadiosageduslikud elektromagnetväljad“ ning Sven Andersoni „Haridusfilosoofiliselt õiglane hindamine (üli)koolils“. Lisaks esinesid Pille Salu, Sirje Sildever, Anne-Liis Riitsalu, Sirgi Saar, Kaisa Kase, Anna-Helena Purre ja Annika Karusion.

Gruoitööd toimusid teemadel nagu „Efektiivse ja säästliku juhtimise töötuba“, „GMO“, „Meretoit ja Läänemeri“, „Kuidas eesti tarbijani toit jõuab ja kuhu eesti toit jõuab?“ jt.

Paneeldiskussioonis arutleti teemal „Mis toidab tulevikus?“

2012

Konverents „Jätku majandust, jätku leiba!“

TalveAkadeemia juubelikonverents toimus 02.-04.03.2012 Narva-Jõesuu SPA & Sanatooriumis. Seekordne rõhuasetus oli suunatud globaalse majanduse ja looduse vahelise vastuolu suunas, sellest ka pealkiri „Jätku majandust, jätku leiba!“

Külalistena jagasid seekord mõtteid Tea Nõmmann, Üllas Erlich, Roger Evans ning Rainer Nõlvak. Noorteadlasena esines Rando Pikner ning kultuuriprogrammi raames vaadati ka ühiselt ära Hendrik Relve film ja pildid korowaidest – rahvast, kes elab puu otsas.

Konverentsiettekannete paralleelsessiooni valiti sel aastal esinema Virge Tamme, Laura Pärtel, Miina Leesment, Mari-Anne Härma, Jaan Niitsoo ja Jane Peda.

2012 aasta grupitööd keskendusid teemadele nagu loodusturism, kogukonna arendamine, kui palju maksab tasuta ökosüsteemi teenus, kas Eesti kõrgharidus on valmis roheliseks majanduseks jt.

Paneeldiskussioonis arutlesid Riinu Lepa, Lauri Tammiste, Juhan Peedimaa ja Andres Arrak Sven Pauluse modereerimisel teemal „Eesti – miks mitte roheriik?“

2011

Konverents „Elurikkus – elus rikkus“

Järjekorras juba üheksas TalveAkadeemia konverents toimus 04.-06.03.2011 Pühajärve Spas. Konverentsi teemaks oli „Elurikkus – elus rikkus“ ning keskendus elurikkuse rollile maailma kui hiiglasliku töötava süsteemi alalhoidmises. Kui varasemalt oli tudengite artiklikonkurss toimunud ühel tasemel, siis 2011 aastal eristati esmakorselt kaht katekooriat: bakalaureuseõppe üliõpilased/magistrandid ning magistrantuuri lõpetanud/doktorandid.

Teadlastest ja erialaspetsialistidest astusid publiku ette Olle Hints, Russell Galt, Tiit Kändler, Tavo Kikas ja Ülle Sillasoo.

Konkursi esime astme konverentsiesinejad olid Mari Malmstein, Marko Raid, Kadri Runnel, Mikk Sarv, Riin Rikas ja Victor Alari. Teisest astmest tegid ettekande Veiko Karu, Piret Toonpere, Mihkel-Madis Laas, Triin Lauri, Jaan Niitsoo ja Siiri Suursoo.

Konverentsil toimus mitmeid grupitöid, nagu näiteks “Eesti turba kui bioloogiliselt mitmekesise ja humiinaineterikka maavara kasutamise võimalused SPA-des ning kodusteks protseduurideks”. Lisaks tegutses TalveAkadeemia ajaloo esimene inglisekeelne töötuba „The European Green Belt – Border or Bridge“.

Konverentsi diskussiooni pealkirjaks oli sel korral „Mis on elurikkuse väärtus?“

2010

Konverents „Läänemeri – vaga vesi, sügav põhi“

26.-28.02.2010 toimus Laulasmaal järjekorras juba kaheksas TalveAkadeemia konverents. Nagu pealkirjast „Läänemeri – vaga vesi, sügav põhi“ järeldada võib, oli konverentsi põhirõhk suunatud maailma kõige reostunuma sisemere probleemidele.

Külalisesinejatena astusid konverentsil üles Urmas Lips, Sampsa Vilhunen, Merle Kuris, Are Piel, Rivo Uiboupin ja Filipp Kruusvall.

Konkursile esitatud töödest kanti konverentsil ette 8, sealhulgas Kadri Kalle „Ühiskondlikult aktiivsete noorte teadlikkus säästvast tarbimisest Euroopas“ ning Kristel Panksepa „Biomanipulatsiooni mõju Ülemiste järve ökosüsteemile“. Lisaks esinesid Sven-Erik Enno, Marko Mehine, Riina Vaht, Jüri-Ott Salm, Margus Ott ja Karin Robam.

Seekordsed grupitööd olid samuti suunatud merelistele teemadele ning kandsid ka vastavaid pealkirju, nagu näiteks „Operatsioon „Päästerõngas““, „Kilekott meres“, „Kalade lahkamise meistriklass“, „Kihnu saare kultuurilugu“ või näiteks „Liiva võlud“.

Diskussioonis võtsid sõna Jüri-Ott Salm, Aleksei Lotman, Georg Marti, Arne Taggo ning Kaja Peterson, vahetades mõtteid teemal „Milline on Läänemere tulevik?“

 

2009

Konverents „Linnaplaneerimine – luues säästvat elukeskkonda“

TalveAkadeemia seitsmes konverents kandis pealkirja „Linnaplaneerimine – luues säästvat elukeskkonda“ ning analüüsis, kuidas võiks linnaruumi kavandada atraktiivsemalt ja keskkonnasõbralikumalt. Üritus toimus 27.02-01.03.2009 Nelijärve Puhkekeskuses.

Avakõneks astus lavale Jussi Jauhiainen, lisaks esinesid Mart Hiob, Björn Frostell, Kadri Leetmaa ja Eero Paloheimo.

Konkursiettekannete sessioonis rääkis Leo Rummel Eesti taastuvenergeetika võimalustest; Sirgi Saar aga Eesti raudteejaamades levivatest võõrtaimeliikidest. Lisaks esitlesid oma konkursitööde tulemusi Triin Tiisberg, Vivika Väizene, Anu Tammiste, Tennobert Haabu, Kadi Jairus ja Olga Buhestova.

Grupitöid toimus mitmetel põnevatel teemadel nagu „TerraLook – vaatame maailma satelliitpiltide abil“, „Jalgrattaga iga päev ja igale poole“, „Linna suurimad reostajad – tolm, müra, vibratsioon“, „Märka maavara ja linnas“ ja „Linnamööbel“.

Konverentsil toimus kaks diskussiooni, esimene teemal „Kas loodus mahub linna?“ ning teine teemal „Kohaliku omaalgatuse ja kogukondade roll ümbritseva ruumi planeerimises“.

2008

Konverents "Säästlik tootmine ja tarbimine - müüt või tegelikkus!?"

TalveAkadeemia poolt 2008. aastal korraldatud tootmise ja tarbimise teemaline konverents “Säästlik tootmine ja tarbimine – müüt või tegelikkus!?”  leidis aset Pärnumaal Lepanina hotellis.

Esinejateks olid Margit Keller (TÜ), Bjorn Utgård, Urmo Kala (AS Silbet) Raimo Oinus (Teeme Ära 2008). Moetööstuse keskkonnakahjulikest mõjudest kõneles moekunstnik Reet Aus.

Konkursilt valiti konverentsil oma tööde tulemusi ette kandma 8 autorit, sealhulgas Kauri Kivipõld, Mariann Nõlvak, Meelis Uustal, Kadrin Juhkam jt.

Nagu tavaliselt, toimus konverentsil ka grupitöid. Sel korral olid esindatud teemad nagu „energiatõhusus hoonetes“, „pesuvee-soojusvaheti, ehk kuidas säästa sooja vee tarbimisel“, „killustav killustik“, „maakera ei ole kummist“ jt.

Paneeldiskussioonis otsiti vastuseid küsimustele, kas tarbimist on vaja reguleerida, mis tasandil seda tuleks teha ning kes peaks sellega tegelema.

2007

Konverents „Keskkonna väärtus muutuvas ühiskonnas.“

TalveAkadeemia viienda konverentsi alapealkirjaks oli „Keskkonna väärtus muutuvas ühiskonnas.“ Konverentsil analüüsiti, kuidas tarbimisühiskonna väärtushinnangud teevad karuteene looduskeskkonnale. Kogu üritus toimus Läänemaal Roosta puhkekülas 23.-25. veebruaril.

Konverentsi avas Mati Heidmets Tallinna Ülikoolist. Lisaks esinesid Aivar Haller (Vain ja Partnerid), Bjarne Pedersen (Consumers International, UK), Andrew Dobson (Keele University, UK) ja Artur Taevere (Heateo Sihtasutus).

Konkursiettekannete paralleelsessioonis rääkis Veiko Karu kaevanduste ja karjääride digitaalprojekteerimise võimalustest Eestis; Merle Kaldjärv aga arvutusvigadest riigieksamikirjandites. Lisaks kandsid oma konkursitööd ette Aita Mets, Liina Kanger, Henry Uljas, Evelyn Pesur, Hiie Nõlvak ja Monika Suskevics.

Grupitöödes räägiti nii kompostimisest, tervislikust toitumisest, keskkonnasõbralikest käitumisharjumistest kui ka täiskasvanute säästva eluviisi koolitusprogrammi väljatöötamisest.

Konverentsi paneeldiskussiooni teemaks oli sel korral „Mida teha, et teadmistepõhine Eesti teostuks?“

2006

Konverents „Energiasüst tulevikku!“

2006. aastal toimus Soomaal järjekorras neljas konverents teemal „Energiasüst tulevikku!“

Üles astusid Toomas Trapido (Eestimaa Looduse Fond),  Hostel Soomaa juhataja Rene Valner, Ökosahvri asutajaliige Peeter Jalakas ja paljud teised.

Konverentsil esitlesid loodusvaldkonna teadusartikleid Maria Põllupüü (TLÜ), Eleri Riks (TLÜ), sotsiaalvaldkonnast Indrek Reiland (TÜ) Ene Kont (TLÜ) ja tehnikavaldkonnast Rando Tuvike (TLÜ) ja Ott Koppel (TTÜ).

Osa sai võtta mitmetest grupitöödest. Käsitletavaid teemasid oli ökoloogilisest ehitusest ja maaelust kuni Soomaa bioenergeetika ja ökoturismini.

Einari Kisel (MKM), Viktor Grigorjev (KKM), Raimo Oinus (Eesti Energia), Vello Selg (Tallinna Tehnikaülikool), Andres Koppel (Eesti Maaülikool) otsisid vastuseid diskuteerides küsimusele „Kuivõrd roheline on meie tulevikuenergia?”

2005

Konverents „Jätkusuutlik Eesti – kohalik vastus globaalsele suutmatusele“

TalveAkadeemia kolmas konverents toimus 25.-27.02.2015 Värska Sanatooriumis, teemaga „Jätkusuutlik Eesti – kohalik vastus globaalsele suutmatusele“. Lisaks toimus sel aastal esmakordselt konverentsi raames ka tudengite teadusartiklite konkurss.

Konverentsi avas Valdur Lahtvee Säästva Eesti Instituudist.

Tudengite konkursiettekannetel lahati põnevaid teemasid nagu näiteks „Glokaliseerumine – jätkusuutliku majandusarengu alus“ (Lilit Palmar) ja „Maastiku kujundamine maavara kaevandamisega“ (Tõnis Kattel, Aire Västrik). Lisaks kandsid oma tööd ette Ulvar Käärt, Heldi Ojaste, Priit Kersen ja Tairi Albert.

Grupitöödes esines teemasid nagu „Ettevõtte roll jätkusuutlikkuses“, „Maarahva kultuur – ellujäämisõpetus“, Setumaa rahvuspargi võimalikkusest“, „Jätkusuutlik detailplaneerimine. Lisaks tegeles üks töötuba ka Värska sanatooriumi ökoloogilise jalajälje väljaarvutamisega.

Konverentsil toimunud diskussioonides arutleti Eesti arengustsenaariumite üle ning räägiti ka Eesti keskkonnahariduse jätkusuutlikkusest.

2004

Konverents „Inimene ja keskond - kooskõla või kaos?“

Teine konverents leidis aset 2004 aastal Essu mõisas. Konverents oli teemal „Inimene ja keskond – kooskõla või kaos?“

Eesti Teaduste Akadeemiast oli kohal Anto Raukas, teiste seas esinesid veel Mihkel Laan (TÜ), Tõnis Kattel (TTÜ), Mati Ilomets (TPÜ), Triin Noorkõiv (TÜ, AIESEC) ja Jaan Aps (TÜ, Balti Keskkonnafoorum).

Kaasa sai lüüa pea 10 rühmatöös – Maardlate rekultiveerimise ning ettevõtete keskkonnamõju kavandamise, hindamise ja sotsiaalse vastutuse teemadel

Tudengid Timo Uustal (TÜ), Tiina Vöö (TPÜ) , Priit – Kalev Parts (EPMÜ) , Jürgen Kusmin (EPMÜ), Kadri Tüür (TÜ), Mihkel Laan (TÜ), Moonika Ani (TÜ), Hans Orru (TÜ), Tõnis Kattel (TTÜ) ja Tanel Tamm (TÜ) esitatasid töid tarbimise, planeerimise ja tehnoloogia valdkondadest.

Mitme-päevase koosviibimise lõpetas ülikoolide esindajate Peep Sürje (TTÜ teadus-ja arendusprorektor) ja Ain Heinaru (TÜ teadusprorektor) väitlus.

2003

TalveAkadeemia esimene konverents

2003 aasta 21.-23. veebruaril toimus Vihterpalus Pedase külalistemajas kõigi aegade esimene TalveAkadeemia konverents, mis tõi kokku tudengid Tartu Ülikoolist, Eesti Põllumajandusülikoolist (praegune Eesti Maaülikool) ja Tallinna Tehnikaülikoolist. Konverentsi alatooniks oli keskkonnakaitse ja regionaalplaneerimine; eesmärgiks üliõpilaste silmaringi avardamine, näidates neile, milliseid uurimisteemasid ja –aspekte teistes ülikoolides käsitletakse. 2003 aastal sündisid tänaseks juba traditsioonilised TalveAkadeemia konverentsielemendid: üliõpilaste, teadlaste ja oma ala spetsialistide ettekanded; posterettekanded, rühmatööd ning paneeldiskussioon.

Avaettekande „Teaduse tähtsus Euroopa Liidus“ pidas tolleaegne riigikogu liige Andres Tarand, noorteadlasena astus lavale Priit Kogreman Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist.

Üliõpilastest tutvustasid oma uurimusi Marko Kaunis, Mats Meriste, Marek Maasikmets, Ove Pärn, Astrid Kännaste, Marje Särekanno, Angela Matson, Mihkel Laan, Pille Kams, Maia Radin, Helle Koppa ja Edgar Sepp. Posterettekannete autoriteks olid Marily Jaska, Aile Kureoja, Ain Ruthe, Moonika Aunpuu, Jelena Smeljova, Kalver Tammik, Triin Pärsim, Kersti Vill, Peeter Napp ja Andres Vaasa.

Toimunud grupitöödes lahati teemasid nagu näiteks keskkonnaeetika, ökoinnovatsioon, hajusenergeetika, kohamarketing ja regionaalareng.

Konverentsi viimase päeva diskussioonides võeti luubi alla põlevkivienergeetika ja Eesti planeerimisseadus.